Dzääna! mässab

Keerdküsimused on kindla algusvormeliga (küsisõna või küsisõnaühend) mõistatused, mille puhul küsija eesmärgiks on vastaja lollitamine ja haneks tõmbamine.

Minu lemmikud keerdküsimused:

K: Mitu udarat on lehmal?
V: 1

K: Miks jookseb jänes üle mäe?
V: Sest mäe alt ei saa ta joosta. 

K: Miks kukk laulab silmad kinni?
V: Sest tal on laul peas.

K: Millal on mölder veskis ilma peata?
V: Kui ta aknast välja vaatab.

K: Kes mõistab kõik maailma keeled?
V: Vastukaja. 

K: Mitu hernest läheb 1-liitrilisse purki?
V: Ühtegi, sest ükski ei lähe ise, neid pannakse.

K: Mitme liigutusega saab panna elevandi külmkappi?
V: Kolme: uks lahti, elevant sisse, uks kinni.
K: Mitme liigutusega saab kaelkirjaku panna külmkappi?
V: Nelja: uks lahti, elevant välja, kaelkirjak sisse, uks kinni.
K: Kes võidab võidujooksu, elevant või kaelkirjak?
V: Elevant, sest kaelkirjak on alles külmkapis.

K: Kus niidetakse heina?
V: Ei kuskil, üksnes rohtu niidetakse.

K: Kumb oli ennem kas muna või kana?
V: Kõige ennem oli kukk. 

K: Kust tulevad lapsed?
V: Kui kott seljas, siis koolist, kui kotita, siis lasteaiast.

Veel: http://www.folklore.ee/tagused/nr7/piret123.htm

Seni on kristi nõudmised minu blogis väga hästi töötanud. Ta ütleb, et ma võiks midagi kirjutada ja ma miskipärast siis kohe kirjutan ka… ei tea miks see nii on… teised ikka ka vahel nõuavad, aga siis nagu nii hästi ei funka… no võta näpust… üks teooria on see, et kristi on lihtsalt mu blogi üks suurimaid ja kauaaegsemaid lugejaid ja ta kommib ka tihti… samas Boss on ka suur lugeja aga mul on tema teiste nõudmiste haldamisega nii palju tegemist, et mingi blogipostitus eriti esile ei pääse… moraal on see, et kui ma ei ole ammu kirjutanud, et siis tuletage mulle seda meelde

Aga nüüd vanemast uuemani siis. Reedel oli Karli sünnipäev, mis oli hästi tore… vaatamata sellele, et hästi palju rahvast oli ja peoperemehel palju tegemist oli Muidugi sai enda mark nii täis tehtud, kui seda ammu ei ole juhtunud aga no mis sellest Nüüd kui lehma näen, tuleb kohe helgimus peale…. et oi naljakas oli, kui ma ei teadnud, mitu udarat lehmal on :)… aga no kristi oli veel lollim :D:D:D

Laupäev oli vanaema sünnipäev, mis möödus suhteliselt valutult, sest ilm oli normaalne,mis tähendas, et ma ei haigestunud Tartu-Tallinn maanteel…ja pealegi sünna ei kestnud väga kaua

Pühapäev. Käisime vennaga 3 tehnikapoes ja siis lõpuks leidsime ühe, mis ei olnud pühapäeviti kinni või siis renoveerimisel ja sealt ostsime Bossile suuuuuuuuuuure teleka, sest telku oli tal seni liiga kaugel nii, et enam ei and subtiitreid lugeda… Bossile vist telku meeldis, kui välja arvata, et me telekakapp kaotas enda küljest veel 3 riiulit… enne-vanasti oli 10 riiulit vist… no ja muidugi siis kui telku käima panime leidis Boss, et nüüd on subtiitrid liiga suured… no püüa hakkama saada :).

Esmaspäev. Ei mäleta.

Teisipäev. Tunnis mängisime lego robotitega… täitsa tore oli, kuigi me jõudsime ainult nii kaugele, et ütlesime kuhu robotid minema peavad mingite andurite ja värkideni ei jõudnud … lõbus ikka… peaaegu sama lõbus kui orgaaniline keemia (inside joke, nevermind). Aga sellest ma ikka aru ei saa, kuidas selle kohta magistritöid tehakse… mingitest legodest…see ikka ei klapi… need robotid ju ei oska ka midagi

A ja mugi koosolek oli, mis läks enam-vähem vaatamata sellele, et teemasid oli seekord jõle vähe… aga no vähemalt brainstromisime järgmiste koosolekute teemasid… esialgu lubasid 4 inimest lausa ettekandeid tegema hakata… unistan ajast, kui ma saaks koosolekule käed taskus minna… et ise ei peakski ettekannet tegema… äge oleks

Kolmapäev. Ei mäleta… a see on homme alles ju….

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas Boss mind laupäeval? tööle rakendas. Minu töö seisnes peamiselt terrassiplaatide tassimises kasvuhoonesse, mille põrandat me plaadime… no te olete kõik selliseid plaate näinud… no päris rasked olid (näevad välja umbes sellised: http://www.internobetoon.ee/images/Square-50×50x3-cm.jpg).

Selle tassimise tulemusel olid mu käed järgmine päev ikka tõsiselt valusad. Ja siis olid veel mingid hiiglaslikud majasoojustus plaadid, mida ma tassisin keldrisse… ja no keldrisse arhiveerisin igast aiatööriistu ja värke ka… vahepeal mõnede asjade koha pealt Boss mõtles ringi ja siis ma tassisin nad veel õue tagasi ka….

Selle tassimise tulemusel olid jalad järgmine päev ikka tõsiselt valusad… keldrisse läks nimelt päris järsk trepp… lõpu poole kohe tundsid, et trepp on…

No ja nende kahe tassimise vahel ma pidin veel igast asju tassima…näiteks liiva, prügi, oksi… aaaa ühe mingi lõhnavakuslapuu põõsastiku võtsime ka maha…

Igaljuhul ja nädalavahetus möödus tassides….

Aga siis kui Boss eelmise postituse all kirjutas, et ma võiksin kirjutada, kuidas ma oma nädalavahetust veetsin, siis ta ilmselt tahtis, et ma räägiksin, kuidas ma nädalavahetusel linikut heegeldasin ja kuidas ma siledal kõnniteel komistasin, põlvili kukkusin, 2 sekundit paigal olles mõtlesin ja siis peaga kaks korda vastu maad koksasin….

Rohkem ma ei mäleta… võibolla on mälukaotus…

Ma olen laisk blogija ma tean seda ise ka… aga nagu riin soovitas, kirjuta tagantjärgi.. nüüd ma siis räägin teile sellest, kuidas eelmine pühapäev käis meil pendlimees…. Noh vaata see, kes ütleb, et kuidas su elukoht ying yang mõttes on… kas kummitab jne…. Alguses tuli mees kohale istus laua taha ja rääkis pikalt laialt sellest, mis asi see ying yang on ja kus peaks olema laste pildid, kus eduksut sümboliseerivad asjad ja siis veel seda ka mis asjad on Hartmanni ruudustik ja veesooned ja miks nende peal hea magada ei ole… mingi hetk ütles ta umbes sellise lause, et noh nüüd juba jutustatud ka, et võiks pendeldama hakata…. No ja siis ta pendeldas, ütles, et minu voodi on väga hea koha peal aga pea võiks olla suunatud põhja mitte lõnasse… Bossiga arutasid, et kuhu ta oma remontimata toas mööbli peab panema…

Pendlimees oli muidu täitsa normikas, ei hakand siin oma “usku” levitama… lihtsalt rääkis sellest, mida tema usub… ja siis mainis ka mõnda “trikki”

Vanad ja võõrad asjad võiks “puhastada” hoides neid mõnda aega (nädal?) meresoola sees… ja siis meresool kodust kaugele (prügimäele)

Asjad, mida ei saa soola sees hoida võib paar korda üle lõkke tõsta.

Üleüldine puhtus majas saavutatakse põletades meresoola hunnikusse asetatud teeküünlaid, kusjuures sool pabertaldriku peale ja nurkadesse… iga toa nurka näiteks…. ja jälle sool kodust eemale…

Lõpuks jõudis pendlimees järelduseni, et Boss on vägev (mõõtis ära) ja et meie maja elamiskõlbulikkuse koefitsient on 80%, kui ühe seina maha võtame, siis tõuseb 35%… siis on rohkem kui 100!!!

Mõnes mõttes on nõme, et ma just nägin filmi Klass, sest need kaks filmi on nii sarnased ja nii võrreldavad. Mõlemad ju püüavad rääkida ausalt tänapäeva noortest. Ütlen kohe ära, et minu arust oli “Mina olin siin” parem film. Ja seda paljudel põhjustel.

Esiteks oli Mina olin siin palju usutavam ja tõetruum, kuigi ei tohiks, sest noh ausõna ma ei tahaks, et meta-uimas noored, mulle usutavad tunduksid… pigem eelistaksin, et seda oleks Klass.

Samas on see arusaadav, sest Mina olin siin on tehtud raamatu järgi, raamat on kirjutatud mälestuste järgi ja raamatu kirjutajal on ilmselgelt annet. Klass seevastu on kollektiivne looming, cast istus lauataha ja mõtlesid, kuidas asi umbes võiks olla… imporivseerisid … aga minu arust improviseerisid ja mängisid üle.  Nad tegid asja hästi suureks…

Mina olin siin sündmused toimusid aga nii nagu vist päris elu…üks asi viib teiseni ja see kolmandani ja nii hakkab lumepall veerema … ja noore mured aina kasvavad ja lõpuks kasvavad üle pea ja siis  lähevad sündmused nii keeruliseks ja kriminaalseks, et on materjali filmi jaoks. Aga enamasti on sellised probleemid ju inimesel üksi, sinna ei ole kaasatud tervet klassi, vanaemasid vanaisasid, kui see oleks nii (nagu Klassis) siis ehk selliseid jamasid ei tekikski.

Usutav oli see film ja teiseks mõtlema panev. Klass ei olnud minu jaoks mõtlemapanev või hea film, sest noh ma ei nõustunud sellega, mis seal filmis räägiti ja kui on nii, siis sul ei tule sügaveksistentsialistlikke sisemisi dialgooge.

Aga Mina olin siin pani mind mõtlema sellele, et mul on ikka sitaks hea elu…. mul on nagu täiega vedanud, et mu vanematel on olnud võimalik mulle kõik need võimalused tekitada, mis ma olen saanud… (Boss boonuspunktid sulle ja isale) Ma ei ütleks, et ma oleksin alati olnud nii motiveeritud õpilane kui Mina olin siin peategelane aga see ongi, et inimene võib olla nii tark kui tahes ja tahta ükskõik kui palju… alati ainult neist asjust ei piisa.

Näitlejatöö peaks ka ära mainima. Näitlejad mängisid väga hästi ja ei olnud sellist fenomeeni nagu paljude ameerikamaa filmidega, et peaosatäitja mängib ja ülejäänud on “kohatäitjad”. Selles filmis olid kõik karakterid väga huvitavad ja hästi väljamängitud.

Klassi kohta ma ütleks, et see oli lihtsalt räige film. vastik. mõtlema väga ei pannud.

Mina olin siin oli ka “naturaalne” ja realism aga hea film, mina soovitan vaatama minna… saad pärast mõelda, et sul on hästi läinud … aga noh päris oma sünnipäeval vist ei läheks, sest jah meeleolu on ju suhteliselt sünge.