Dzääna! mässab

Et nagu mida iganes, ma küll millestki sellisest kuulnud ei ol e… http://www.imdb.com/title/tt0681036/quotes

Ehk siis laupäeval kell 11.10 hakkab esimene film ja teine lõppeb kell 17.11 6 tundi kinos… lahe

Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, kuidas sain dekanaadist kirja, et neil on mulle üks meeldiv palve. Meeldiv palve seisnes selles, et ma võiksin Tartu Ülikooli aulas 22. juunil juhuslikult Mat.-infteaduskonna aktusega samal ajal meenutada 113 lõpetajaga veedetud ühiseid aegu ja soovida neile edu tulevikuks…
Jah palve meeldivus oli muidugi koheselt vaieldav, sest sõnad Tartu Ülikool, aula, aktus, kõne justkui karjuvad, et sellega on seotud fancy-d riided ja tõenäoliselt ka kontsakingad… ja Jaana ja kontsakingad ei ole just “nagu kala vees” olukord… pigem nagu kala kontsakingades… etteruttavalt võib öelda, et kontsakingadega kala jäi ellu….

Igaljuhul no sellisest palvest ei ole ju eriti kena ära öelda… ja siis saigi nõus oldud… järgmiseks mureks said muidugi piisavalt fancy-de riiete hankimiseks… Kuna jutuks oleval kalal on harukordselt väike jalanumber, millele kingade tellimine normaalsel kingapoel on ilmselgelt kahjutoov, siis tuli uimed selga võtta ja liikuda Helsingi poole, kus on teadaolevalt pisikeste jalgade pisikeste naiste riiete ja jalanõude pood Piccola Donna (suurim kinganumber poes on 36! :D) igaljuhul Helsingisse sai mindud ja kingad sai ka hangitud… juhuslikult komistasime ka kena seeliku ja pluuse otsa …

Nüüd ei old muud jäänud kui üks kena kõne… sellega muidugi väga ei edenenud, sest koguaeg ju oli aega veel on olukord… kuni oli kell 11 õhtu, päev enne aktust ja ma siis mõtlema hakkasin mida kirjutada… Õnneks oli mul Liisi, kes oli väga edukas motiveerija ning inspireerija ning lõpuks sain ikka valmis… rongis, kuna ei old midagi targemat teha, veel viimistlesin ja oligi valmis! Ja siis ühikas tegin esmakordselt, seda seisa peegli ees ja loe endale asja… see oli nõks skeeri ja lõpetasin selle peale lauset Lugupeetud rektor, dekaan, õppejõud, lõpetajad ja vanemad .

Nii outfit olemas, kõne olemas, kõht täis ja peegli ees harjutatud. Nüüd siis ei jäänud muud üle kui end valmis seada ning 2 tundi varem minema hakata, et arvestada kontsadest tuleneva märgatava kiiruse langusega… Valmisseades selgus, et selja peal asuvate lukkude kinnitõmbamine ilma kõrvalise abita on suhteliselt keeruline tegevus… õlas käis küll mingi krõks aga hakkama sain… hakkasin tublisti varem minema aga minu üllatuseks suurenes liikumisaeg vaid mõne minuti võrra… üllatasin iseennastki… kontsatasin nagu vana mees

Kohalejõudes sain äärmiselt vastutusrikka ülesande… ma sain valvata lilleneiu ja dekanaaditädi asju!

Kui nad tagasi tulid, siis tulin ma suhteliselt kavalale mõttele, et peaks vaatama, kas ma selle kõnepukki tagant välja ka paistan… njah hästi ei paistnud ja kaameramehed hakkasid selle uudise peale kukalt kratsima… Neil tuli tunnistada fakti, et spets lühikestele cicero’tele mõeldud spets pukk on alles tegemisel ning neil tuleb miskit muud väljamõelda… ja siis nad kadusid… mõne aja päras saabusid tagasi … koos pukiga… ainult, et see pukk oli täpselt liiga kitsas, et selle suure kõnepuki peale jäi ta parajasti viltu… sinna peale nad mul astuda ei lubanud… pidavat liiga ohtlik olema… ja siis nad kadusid uuesti…
No ma mõtlesin, et ju me lähme siis minu geniaalse ideega, kus ma hoian kõnepuki sellele küljele, kus mul pukki vähem ees on….

Ja siis nad tulid jälle tagasi.. sama pukiga :/… siis sättisid nad mõlemad end üks ühele teine teisele poole (umbes nagu hakkaksid mind kohe püüdma) ja ma siis proovisin seda udupeent viltakat abipukki… ja üllatuseks… oli see pukk täitsa normaalne, peale astudes nõks kõikus aga eeldusel, et ma seal puki peal tatsuma ei hakka oli lootust püsti jääda! Üks kaameramees siis lubas, et ta otsib kellegi, kes puki peale rektori kõne paika paneb… lootust oli…

Nii siis hakkas aktus, esimene kõne oli ikka suht pik… selle järgi otsustades läheb aktus ikka kolm tundi… aga väga hea, ma saan veel oma kõne korrata, et keel sõlme ja sõnad sassi ei läheks…

Siis anti kätte tunnistused…deem nagu konveieril, jõle kiiresti edenes see värgendus… siis mingi hetk tuli rektori kõne ja ma mõtlesin, et nüüd on tubli 10 minutit veel viimast korda kõne läbi mõelda… aktuse ajal olin ma otsustanud, et seda tuleks ikka ümber teha, seega oli mida korrata…

Ja siis siuh-siauh, rektor ütles vist kolm lauset ja oligi minu kord, see oli kõigi jaoks üllatus…. šoki sain nii mina, kui ka kaameramees, kes ei osanud seda üldse oodata ja kes esimesel hetkel ei tuld selle peale, et võiks pukki asetama hakkama… nii siis oli, ma hakkasin juba minema, siis avastasin, et puki-mees veel ei liigu, jäin seisma jne. Lõpuks sai pukk paika, ronisin üles, hingasin korra… vaataisn inimesi, neil olid meeldivad näod, sest eelnenud pukipaigaldamine oli lõbusaks vahepalaks…

Ja siis hakkasin kõnet pidama… jälle selgus see, et enne tundub üks kõne palju hirmuäratavam, kui ta seda pidamise ajal on… kõne oli mul lühike ja lihtne… ütlesin aitäh, inimesed plaksutasid ja läksin oma kohale tagasi… dekanaadi tädid sosistasid tagant reast, et väga hea oli…

Jah ja neid kingi, mida ma Soomest toomas käisin, neid ma lõpuks ei kandnudki, hoopis ühtesid teisi…

Ei ole jah ammu kirjutanud, aega pole olnud.. alguses tulid koolis mingid tähtajad kaela, siis eksamid ja nii see läinud on… no okei ma saan aru, et ma olen mingi 2 nädalat juba “puhkusel” aga ise ütleks, et puhkus algas täna… ma ei tea ise ka mis ma seni pidevalt teinud olen…

Alustame siis algusest, kuigi mõnes mõttes on see ka lõpp… eksamid, millede viimase tulemuse sain täna…
Eksamid läksid nagu enam-vähem… mõneti ootamatult aga hästi… ühes aines oli terve semestri vältel väga tervet ruumi täitev õppejõud… Eksam tundus lausa nõks skeeri… aga kui eksamil jõudsin oli see lausa piinlikult lihtne… seda näitab ka mu skoor…45/45 no A-sid on muidugi tore saada….

Samas ühes teises aines, kus õppejõud oli nagu tõeline karupoeg puhh… Vot tema oli eksamil tõsiselt konkreetne ja karm … pani asjad kohe paika… see eksam mulle väga ei meeldinud… (isegi kui ma ei oleks D-d saanud)… see oli nii subjektiivne ja vorm oli ka koahtlane… aga ma võin olla rõõmus, et targemaks sain küll….

Kaks eksamit oli veel… ühe sain B ning tegin A saamiseks lisaks referaadi…sain ka A :P…

ja viimane eksam oli kõige raskem ja seal jäi mul A-st 2 punkti puudu või no tegelt ming 1.84 aga jah… ÕISI pole seda hinnet veel sissekantud aga mu lootus, et õppejõul must hale hakkab ja A ära paneb on suht õrn võiks muidugi eks?

Keskmiseks hindeks saame kokku 3.8 ja no see ju enam vähem