Dzääna! mässab

Pisarakiskuja, meenutas Forrest Gumpi. 7/10

Dear John (2010/I)

Ma läksin seda filmi vaatama teadmata midagi sellest koomiksist, kuid olin kuulnud, et koomiksilugejad on väga elevil.

Mulle õudsalt meeldis kinematograafia, oli rõõm näha, et tehnikaga on jälle samm edasi jõutud… Meeldisid hirmus kõrge kaadrisagedusega kohad.

Muidu oli suht sünge film aga huumorit oli ka veidi sees (kohati oli lugude valik sama tabav kui reporteri uudistes, ei sa ei pidanudki, sellest analoogiast aru saama).

Ei meeldinud, et kuna ma ei olnud koomiksit lugenud, siis ma ei saanud alguses kõigest väga hästi aru, aga asju hakati mälestuste kaudu hiljem päris hästi lahtiseletama… võibolla oleks võinud seletamisega varem algust teha.

Samas, kui siiani ei ole koomiksit lugenud, siis võibolla on isegi parem, kui ei loeksi, ses suhtes, siis ju ei teaks kuidas lõppeb.

Kuigi tegelt ma olen rahul, et lõpus ei olnud hiidkalmaari nagu koomiksis pidavat olema.

Olin täna Taskus ja nägin seal reklaami filmile Fermat’ tuba. Fermat’ on matemaatik, kellest ma olen midagi minigs loengus kuulnud, seega tundus huvitav ja no mõtlesin, et läheks ja vaataks ostsin netist pileti (viimase!), okei tegelikult broneerisin ja siis püüdsin oma piletit sealt masinast kätte saada ja ajasin kõik masinad hulluks aga see vist ei ole oluline… igaljuhul film siis.

Film on neljast matemaatikust, kes kutsutakse lahendama üht suurt ülesannet, midagi hästi põnevat, kusjuures ülesannet saavad tulla lahendama need, kes lahendavad kutses antud ülesande… ehk siis ego faktor ka sees.

Kutse üritusele saavad neli matemaatikut, kes avastavad peagi, et nad on kinni ruumis, mis aegamööda kahaneb ning ainus viis kahanemist vältida on lahendada nuputamisülesandeid, mis neile pihuarvutiga ettesöödetakse. Lõpuks nad muidugi avastavad, et lahendavad neid ülesandeid või mitte, ruumi kahanemist nad täielikult niikuinii peatada ei saa ja hakkasid lahendama probleemi, kuidas kahandavat masinavärki ülekavaldada. No ja loomulikult pidevalt arutavad nad üksteise elude üle, et mõista, miks nad kõik seal on ja miks neid tappa tahetakse.

Film oli iseenesest täitsa tore, sest neid nuputamisülesandeid kuulates oli tore tunda äratundmisrõõmu, sest need olid kõik sellised, mida me koolis DME-s või SML-is või TI-s lahendame. Ehk siis diskreetse matemaatika elemendid, sissejuhatus matemaatilisse loogikasse ja tehisintellekt I olid need ained… ma e itea aga meie teaduskonnas käib kõik lühenditega… kõik ained omavad mingit lühendit… see semester on mul näiteks ESI ja ABH. Ja need ülesanded olid kõik sellised lahendatavad ja anti ka piisavalt selged lahendused, et asi ei jää vaatajaid kummitama…

Film oli tempokas ka, asjad liikusid edasi ja mingit jokutamist eriti ei olnud…

Ainus, mille kohta kurta on see, et ma istusin 3. reas… ja film oli hispaania keeles… ja kui film on hispaania keeles ja sa istud kolmandas reas… no siis on ebamugav, sest subtiitrid ja film ise on suht suure vahemaaga… vaatad subtiitreid siis pilti on samal ajal raske jälgida… samas Kaur oli teises reas ja keskel, et see oli vist veel keerulisem kohta… Tegelt ei tea… üldiselt on vist ikka nii, et mul jääb suht segaseks, miks üldse kinos on nii lähedased kohad nagu 1-4 rida…

Filmi tutvustus (cinamon) http://www.cinamon.ee/?id=40&detail=CI00000113
Filmi tutvustus (youtube): http://www.youtube.com/watch?v=f8fS74Y-qBs

Hinnang: Mõnus, soovitan, kõige reaalsemad matemaatikaülesanded, mida ma filmides näinud olen… ja ei ma ei ole vaadanud sarja Numb3rs.

Mõnes mõttes on nõme, et ma just nägin filmi Klass, sest need kaks filmi on nii sarnased ja nii võrreldavad. Mõlemad ju püüavad rääkida ausalt tänapäeva noortest. Ütlen kohe ära, et minu arust oli “Mina olin siin” parem film. Ja seda paljudel põhjustel.

Esiteks oli Mina olin siin palju usutavam ja tõetruum, kuigi ei tohiks, sest noh ausõna ma ei tahaks, et meta-uimas noored, mulle usutavad tunduksid… pigem eelistaksin, et seda oleks Klass.

Samas on see arusaadav, sest Mina olin siin on tehtud raamatu järgi, raamat on kirjutatud mälestuste järgi ja raamatu kirjutajal on ilmselgelt annet. Klass seevastu on kollektiivne looming, cast istus lauataha ja mõtlesid, kuidas asi umbes võiks olla… imporivseerisid … aga minu arust improviseerisid ja mängisid üle.  Nad tegid asja hästi suureks…

Mina olin siin sündmused toimusid aga nii nagu vist päris elu…üks asi viib teiseni ja see kolmandani ja nii hakkab lumepall veerema … ja noore mured aina kasvavad ja lõpuks kasvavad üle pea ja siis  lähevad sündmused nii keeruliseks ja kriminaalseks, et on materjali filmi jaoks. Aga enamasti on sellised probleemid ju inimesel üksi, sinna ei ole kaasatud tervet klassi, vanaemasid vanaisasid, kui see oleks nii (nagu Klassis) siis ehk selliseid jamasid ei tekikski.

Usutav oli see film ja teiseks mõtlema panev. Klass ei olnud minu jaoks mõtlemapanev või hea film, sest noh ma ei nõustunud sellega, mis seal filmis räägiti ja kui on nii, siis sul ei tule sügaveksistentsialistlikke sisemisi dialgooge.

Aga Mina olin siin pani mind mõtlema sellele, et mul on ikka sitaks hea elu…. mul on nagu täiega vedanud, et mu vanematel on olnud võimalik mulle kõik need võimalused tekitada, mis ma olen saanud… (Boss boonuspunktid sulle ja isale) Ma ei ütleks, et ma oleksin alati olnud nii motiveeritud õpilane kui Mina olin siin peategelane aga see ongi, et inimene võib olla nii tark kui tahes ja tahta ükskõik kui palju… alati ainult neist asjust ei piisa.

Näitlejatöö peaks ka ära mainima. Näitlejad mängisid väga hästi ja ei olnud sellist fenomeeni nagu paljude ameerikamaa filmidega, et peaosatäitja mängib ja ülejäänud on “kohatäitjad”. Selles filmis olid kõik karakterid väga huvitavad ja hästi väljamängitud.

Klassi kohta ma ütleks, et see oli lihtsalt räige film. vastik. mõtlema väga ei pannud.

Mina olin siin oli ka “naturaalne” ja realism aga hea film, mina soovitan vaatama minna… saad pärast mõelda, et sul on hästi läinud … aga noh päris oma sünnipäeval vist ei läheks, sest jah meeleolu on ju suhteliselt sünge.

Üleeile käisime Riinuga  The Dark Knighti vaatamas… seal Tasku uues kinos… film oli täiega äge… mulle meeldis ja ma ei saa nagu ühtegi asja öelda, mis mulle seal meeldis, sest äkki keegi teist ei ole näinud ja siis ma rikun elamuse ära või midagi… aga ühe asja võin ikka rääkida… nimelt seal oli üks pangarööv noh nagu action filmides ikka on ja siis ma hakkasin mõtlema, et vat kui tore, et meil see e-riik ikka arenenud on, sest no vähemasti ameerikamaa filmide kohaselt on pangad ühed väga eluohtlikud kohad… aga tänu e-pankadele on jälle surma saamiseks üks võimalus vähem. Aga The Dark Knighti minge ikka vaatama, hea film ja ma arvan, et Heath mängis tegelt ka jummala hästi ja ei ole nii, et kõik kiidavad ainult selle pärast, et ta enne filmi valmis saamist ära suri…

Aga enne seda, kui ma seal kinos käisin no vot siis ma käisin Semuga ka seal chillimas, okei pasta carbonarat käisime söömas aga kristi käskis ära mainida, sest Semu lubas Taskust vähemasti kuu aega eemal hoida… aga ei hoidnud… mul on jah mingi võim inimesi Taskusse meelitada… Heidi ju lubas ka, et mitu kuud ei Taskusse ei lähe aga siis ikka üks päev chillisime seal mitu tundi Peaks Taskult PR töö eest tasu küsima hakkama vist